Buṭrus d řqebṭan arumani Kurniliyus
10
1 Tuɣa di Qayṣariya ijj n weryaz, isem nnes Kurniliyus, aqa-t d řqebṭan x mya n řkumpaniyyet umi qqaren “Aṭalyan.” 2 Netta tuɣa ittweqqar u itteggʷed AREBBI ak-d aytbab n taddart nnes marra, ittic aṭṭas n ṣṣdaqi i iwdan uca ikessi s řmeɛruf i AREBBI řebda. 3 Wa iẓra deg ict n tmeẓriwt teṣfa aqa ijj n lmalak n AREBBI yudef-dd ɣares ɣar tsaɛɛet wiss tesɛa n uziř, inna as: “A Kurniliyus!” 4 Umi dayes inḍar tiṭṭawin nnes, iggʷed aṭṭas, inna: “Min din, a Sidi?” Inna as lmalak: “Tiẓaǧitin nnek d ṣṣdaqi nnek iwḍent ɣar řidaret zzat i AREBBI. 5 Ssekk řexxu iryazen ɣar Yaffa, tɛarḍed x Cimɛun wenni umi qqaren ɛawed Buṭrus. 6 Xzar, netta yarzef ɣar Cimɛun, wenni iɛeddřen iřmawen, wenni ɣar iǧa taddart ɣar tma n řebḥar.” 7 Umi iruḥ lmalak wenni tuɣa akides issawařen, iřaɣa netta x tnayen n yeryazen zi taddart nnes u x ijj n uɛeskari itteggʷeden AREBBI, wenni tuɣa iṭaɛ as. 8 Ihaja asen marra min iẓra uca issekk i-ten ɣar Yaffa.
9 Tiwecca nnes, am tuɣa aten deg webrid ttqarraben ɣar tendint, igeɛɛed Cimɛun x tzeqqa ɣar tsaɛɛet wiss setta, ḥima ad iẓẓaǧ.   
10 Iǧuẓ aṭṭas uca tuɣa immeẓri ad icc, uca, am tuɣa d as ssewjaden, iwyi t řewḥiy.
11 Iẓra ujenna yarzem uca ict n tjartiřt amecnaw ict n tecḍaḍt n tcuqqet tameqqrant zi řqeṭṭan i ittwaṭṭfen zi arebɛa n tɣemmura nnes, tehwa-dd zeg ujenna ɣar temmurt.
12 Tuɣa dayes marra imuddaren n temmurt s arebɛa n iḍaren uřa d imuddaren nni ittbuɛen x temmurt d ijḍaḍ n ujenna.   
13 Tusa-dd ict n tmijja, teqqar as-dd: “A Cimɛun, kkar, ɣarṣ, tecced!”
14 Maca Cimɛun inna: “Lla, a Sidi, war cciɣ ɛemmarṣ min iǧan d řeḥram uřa min war izdigen.”   
15 Tmijja tessiweř ɣares ɛawed i twařa wiss tnayen, teqqar: “Min issizdeg AREBBI, war d t tᵉttarrid ca cek d řeḥram.”   
16 Man aya imsar třata n imuřen uca deɣya tᵉttwasgeɛɛed tajartiřt ɛawed ɣar ujenna.
17 Am tuɣa Cimɛun ɛad ittxarraṣ deg ixef nnes min ixs ad tini tmeẓriwt i iẓra, xzar, usin-dd tnayen n yeryazen inni dd-ittwassekken zi Kurniliyus, sseqsan x taddart mani tuɣa iqqim Cimɛun. Nitni bedden-dd ɣar tewwart n řemraḥ.
18 Řaɣan, sseqsan: “Ma Cimɛun, umi ttkennan Buṭrus, aqa-t danita?”
19 Umi tuɣa Cimɛun ɛad ittxarraṣ di tmeẓriwt i iẓra, inna as Arruḥ: “Xzar, aqa da třata n yeryazen arezzun xak! 20 Kkar, tehwid-dd, ruḥ akidsen břa ma ad tcekked di ca, minzi d Necc i-ten-dd-issekken.” 21 Řexdenni ihwa Cimɛun ɣar yeryazen nni, inna asen: “Xzar, aqa d necc wenni xef tarezzum. Min ɣar dd-tusim da?” 22 Nnan as: “Kurniliyus, ijj n řqebṭan x mya d ijj n weryaz isegged itteggʷed AREBBI, wenni xef icehhed mliḥ marra řgens n Wudayen, aqa ijj n lmalak iqeddsen tuɣa iɛřem as deg ict n tmeẓriwt maḥend ad dd-issekk ɣarek maḥend ad cek dd-aywyen ɣar taddart nnes, maḥend ad zzayek iseř ict n tebrat.” 23 Cimɛun issidef i-ten ɣar daxeř, igga ten d inewjiwen mani iqqim. Tiwecca nnes ikkar, iruḥ akidsen u ca n wawmaten inni iǧan zi Yaffa, ruḥen akides.
24 Tiwecca nnes iwḍen ɣar Qayṣariya. Kurniliyus tuɣa ittraja ten, am ssmunan ɣares marra řeḥbab nnes uřa d imeddukkař i-t-i-dd-yudsen aṭṭas. 25 Umi yudef Cimɛun, iřqa t-i-dd Kurniliyus, iwḍa as ɣar iḍaren uca isjed as. 26 Maca issnekkar i-t-i-dd Cimɛun, inna as: “Kkar, aqa uřa d necc d bnadem am cek!”    27 Am kides issawař, yudef uca yufa din aṭṭas inni dd-yusin ttmunan dinni. 28 Inna asen: “Kenniw tessnem aqa war iḥeǧer x weryaz d Uday ad imun ak-d ijj n ubarrani i war dd-iqqarṣen zi teqbič n řgens nnes. Maca AREBBI isscen ayi belli war icuwwar ad řaɣiɣ uřa x ijj n bnadem war izdig niɣ d řeḥram.    29 S uyenni usiɣ-dd ɛawed da břa ma ad cekkeɣ di ca umi xafi tɛarḍed. Maca ma zemmareɣ ad kenniw sseqsiɣ, mayemmi d ayi tejjim ad dd-aseɣ?” 30 Inna as Kurniliyus: “Arebɛa n wussan zeg wami tuɣa ttẓummeɣ, uca xzar, ɣar tsaɛɛet wiss tesɛa umi tuɣa ttẓaǧiɣ di taddart inu, aqa din ijj n weryaz ibedd-dd qibač inu s warruḍ d acemřař! 31 Inna ayi: ‘A Kurniliyus, taẓaǧit nnek tᵉttwaseř u ṣṣdaqi nnek iwḍent ɣar řidaret n AREBBI.”    32 Sekk ijjen ɣar Yaffa, tɛarḍed x Cimɛun wenni umi ttkennan Buṭrus. Xzar, aqa netta d anewjiw di taddart n Cimɛun, wenni iɛeddřen iřmawen, tenni ɣar tma n řebḥar. Netta ad dd-yas uca ad kidek issiweř. 33 S uyenni ssekkeɣ-dd ɣarek řexdenni u cek aqa teggid mliḥ umi dd-tusid da. Neccin marra i da neǧa qibač i cek ḥima ad nseř marra min zi cek yumur AREBBI.”
 
Arruḥ Iqeddsen ihwa x řmuminin zi řegnus nneɣni
34 Yarzem Cimɛun aqemmum nnes, inna: “S tidett, ufiɣ belli AREBBI war ittegg ca řfarz jar iwdan.    35 Maca wenni t itteggʷeden d wenni itteggen tasegda zi kuř řgens, yusa-dd as x řxaḍar nnes. 36 Maɣar wa d awař i issekk ɣar ayt n Israil, i zi ittbarreḥ s řehna s Yeccu Lmasiḥ, wenni d SIDI n marra.    37 Kenniw tessnem aqa awař yiweḍ-dd ɣar marra Yahudiyya, awarni řami dd-iffeɣ zi Ljalil awarni i useɣḍaṣ i zi tuɣa ittbarreḥ Yuḥanna,    38 řexbar zi jjihet n Yeccu zi Nnaṣira, mammec t idhen AREBBI s Arruḥ Iqeddsen u s jjehd. Netta issara tammurt, igga řxar, issgenfa inni ittwaɣezzan zeg umɛeffan minzi AREBBI tuɣa-t akides.    39 Neccin d řechud xas u x marra min igga di temmurt n Yahudiyya u di Urcalim. Aqa uyřen t Wudayen x teḥnact, nɣin t. 40 Wa issnekkar i-t-i-dd AREBBI deg wass wiss třata uca isseḍhar i-t s bṭayṭay,    41 maci i marra řgens, maca i řechud inni izwar ixḍar i-ten AREBBI, i neccin inni akides iccen iswin awarni řami dd-ittwasnekkar zi taddart n imettinen. 42 Yumur aneɣ ad nbarreḥ u ad neched i marra řegnus, aqa d Netta i igga AREBBI d Řqaḍi x yenni iddaren u x yenni immuten.    43 Cehhden xas marra inabiyyen, belli kuř ijjen wenni i ɣa yamnen deg Yisem nnes, ad as ttwaɣfaren ddnub nnes.”   
44 Am tuɣa Cimɛun issawař ɛad, ihwa-dd Arruḥ Iqeddsen x marra inni tuɣa ittesřan i wawař.    45 Tawmat nni ittwaxetnen inni dd-yusin ak-d Buṭrus ttbehten, umi tamewci n Arruḥ Iqeddsen ittwafarreɣ ɛawed x yenni iǧan zi řegnus. 46 Minzi tuɣa ten ttesřan ssawařen s ijj n yiřes nneɣni, ssmeɣɣaran di AREBBI. Řexdenni iqqar Cimɛun:    47 “Ma izemmar ḥed ad iqḍeɛ aman maḥend war ttwaseɣḍiṣen ina? Maɣar, xzar, aqa qebřen Arruḥ Iqeddsen amecnaw neccin!”    48 Xenni yumur ad ten ssɣeḍṣen s Yisem n Siditneɣ Yeccu Lmasiḥ. Awarni uya ttaren zzayes ad iqqim akidsen ɛad ca n wussan.