Markus
Tawasit n Yeccu Lmasiḥ
1
1 Beddu n Řexbar Aṣebḥan n Yeccu Lmasiḥ, Mmis n AREBBI. 2 Am mammec tura deg wedlis n unabi Icaɛya:
 
“Aqa Necc ad ssekkeɣ zzat i wudem nnek areqqas inu,
wenni i ɣa isswejden abrid nnek.”   
3 “Tmijja n wenni isɣuyyun di řexřa:
‘Swejdem abrid n SIDI,
seggmem imesraq nnes.’ ”   
 
4 Tuɣa Yuḥanna isseɣḍaṣ di řexřa, ittbarreḥ s useɣḍeṣ n ttubet i weɣfar n ddnub.    5 Ffɣen-dd ɣares marra jjwayeh n Yahudiyya d ayt n Urcalim, ttwasɣeḍṣen zzayes deg yeɣzar n L'Urdun am neɛɛmen s ddnub nsen.   
6 Tuɣa Yuḥanna yarḍ taḍuft n iřeɣman, ibekkes s yijj n webyas n yiřem x tejɛinna nnes, u tuɣa ittett iburexsen d tamment taḥurrect.    7 Tuɣa ittbarreḥ, iqqar: “Ad dd-yas awarni ayi wenni iǧan ktar zzayi, wenni umi war sdihiǧeɣ ad aḍareɣ maḥend ad fesyeɣ ifiřan n sandaliyat nnes.    8 Necc ssɣeḍṣeɣ kenniw s waman, maca Netta ad kenniw isseɣḍeṣ s Arruḥ Iqeddsen.”   
 
Aseɣḍeṣ n Yeccu
9 Deg wussan nni yusa-dd Yeccu zi Nnaṣira n Ljalil, ittwaseɣḍeṣ zi Yuḥanna deg yeɣzar n L'Urdun.
10 Deɣya, am dd-igeɛɛed zeg waman, iẓra ujenna yarzem uca Arruḥ amecnaw tadbirt tehwa-dd xas.   
11 Tusa-dd ict n tmijja zeg ijenwan: “Cek d Mmi iɛizzen, dayek ufiɣ arḍa inu.”   
 
Ajarreb n Yeccu di řexřa
12 Deɣya igewwed i-t Arruḥ ɣar řexřa.   
13 Iqqim din di řexřa arebɛin n wussan, ijarreb i-t cciṭan. Tuɣa-t ak-d řewḥuc uca sexxarent xas lmalakat.
 
Tařaɣit n Yeccu Lmasiḥ x imeḥḍaren imezwura
14 Awarni řami ṭṭfen Yuḥanna, yudef-dd Yeccu ɣar Ljalil, ittbarreḥ s Řexbar Aṣebḥan n Tgeldit,   
15 inna: “Aqa řweqt tiweḍ-dd uca tqarreb-dd Tgeldit n AREBBI. Tubem, amnem di Řexbar Aṣebḥan.”
16 Am tuɣa iggur ɣar řebḥar n Ljalil, iẓra Cimɛun d Andrawus umas neṭṭaren tracca di řebḥar, aqa nitni d ineymaren n iseřman.   
17 Inna asen Yeccu: “Asem-dd awarni ayi uca ad kenniw arreɣ d ineymaren n yewdan.”   
18 Řexdenni jjin tiracciwin nsen uca ḍfaren t.   
19 Xenni awarni řami iɛdu cwayt ssenni, iẓra Yaɛqub mmis n Zabdi d umas Yuḥanna di tɣarrabut, ɛedřen tiracciwin nsen.    20 Iřaɣa xasen řexdenni uca jjin babatsen Zabdi ak-d ixemmasen di tɣarrabut, uca ḍfaren t.
 
Asgenfi n ijj n umeryaḥ deg usinagug n Kafernaḥum
21 Xeccen ɣar Kafarnaḥum uca deɣya ibda isseřmad deg wass n ssebt di temzida.    22 Tbehten zeg useřmed nnes, minzi isseřmed i-ten am wenni ɣar teǧa ṣṣulṭa, war iǧi amecnaw imseřmaden n idlisen.    23 Tuɣa di temzida nsen ijj n bnadem dayes ijj n řaryaḥ d amengus, isɣuyyu,    24 iqqar: “Min din jar aneɣ neccin d Cek a Yeccu Nnaṣiri. Ma tusid-dd ḥima ad aneɣ tesshellked? Aqa necc ssneɣ Cek min teɛnid: Aqa Cek d Amqeddas n AREBBI.” 25 Uca iɛřem as Yeccu, inna as: “Sqar! Ffeɣ zzayes!” 26 Ijbed i-t řaryaḥ amengus ammu d wammu, uca xenni iffeɣ-dd zzayes s ict n tɣuyyit tejhed. 27 Tbehten marra, mmseqsan ak-d wayawya, nnan: “Man aya? Mana taɣuri aya n jdid? Minzi s ṣṣulṭa yumur uřa d řaryaḥ imengas uca ad t ṭṭaɛen.” 28 Řexdenni iffeɣ řexbar nnes ɣar marra jjwayeh i d as dd-innḍen i Ljalil.
 
Asgenfi n tḍekkwač n Buṭrus
29 Awarni řami dd-ffɣen zi temzida, ruḥen ɣar taddart n Cimɛun d Andrawus ak-d Yaɛqub d Yuḥanna.    30 Tuɣa taḍekkwač n Cimɛun tezzeř s tmessi, uca nitni ssiwřen as xas. 31 Iqarreb-dd ɣares, icebbar deg ufus nnes, issgeɛɛed i-tt-i-dd, uca deɣya tejja xas tmessi uca nettat tebda tᵉttsexxar xasen. 32 Řami dd-tiweḍ tmeddit, tafuct truḥ ad teɣři, iwyen ɣares marra imehřac d imaryaḥ.    33 Tuɣa tandint marra tmun ɣar tewwart. 34 Issgenfa aṭṭas n imeḥřac s ɛřam kuř řehřacat uca issuffeɣ aṭṭas n řaryaḥ iɛeffanen, war ijji řaryaḥ iɛeffanen ad ssiwřen, minzi ssnen t.
 
Iẓẓuǧ Yeccu ɣar ṣṣbeḥ zic
35 Tiwecca zic, tuɣa ɛad d ǧiřet, ikkar uca iffeɣ ɣar ijj n wemcan ixřan, tuɣa ittẓaǧa din.    36 Cimɛun d yenni tuɣa akides, arzun xas. 37 Řami t ufin, nnan as: “Marra iwdan arezzun xak!” 38 Inna asen: “Ittxeṣṣa ad nraḥ ɣar dcurat d tneddam yudsen, ḥima ad din barrḥeɣ ɛawed minzi aqa i uya umi dd-usiɣ.”    39 Tuɣa isseřmad di temzidawin nsen di marra Ljalil u issuffuɣ ccwaṭen.
 
Asgenfi n ijj n bnadem dayes řbarṣ
40 Yusa-dd ɣares ijjen dayes řbarṣ, iwḍa ɣar iḍaren nnes, ittar as inna: “Mařa texsed, izemmar ad ayi tessizedged.”    41 Izziǧez i Yeccu, isswiẓẓeḍ afus nnes, iḥada i-t, inna as: “Xseɣ! Iwa, dweř d amezdag!” 42 Di tsaɛɛet nni, am tt inna, řexdenni iruḥ xas řbarṣ uca idweř izdig. 43 Awarni řami d as iɛřem, issekk i-t řexdenni. 44 Inna as: “Xzar, war ttɛiwid uřa i yijjen, maca ruḥ, scen ixef nnek i ukehhan uca ewc x usizdeg nnek min yumur Musa maḥend ad tcheded i nitni.”    45 Maca řami iruḥ, ibda ittbarreḥ aṭṭas, issuffeɣ řexbar ařami war izemmar Yeccu ad yadef tandint s bṭayṭay, maca tuɣa-t barra deg imucan ixřan, tuɣa ttasen-dd ɣares zi kuř jjwayeh.