YECCU LMASIḤ iqqar ... NECC d TAFAWT n DDUNECT Wenni dd ayi i ɣa iḍfaren, war iggur ɛemmarṣ di taǧest, maca ad ɣares tiři TFAWT n TUDART! Aseqsi Wiss 11
Ma ittwabḍeř Řɛahd Aqdim? Řɛahd Aqdim d Řɛahd Ajdid nitni d ijj n wedlis u nitni s tnayen seǧḥen u ssawařen x Yeccu Lmasiḥ, war iǧi Řɛahd n Jdid (L'Injil) waha. Di Řexbar Aṣebḥan s ufus n Luqa 24:13- 27 nettaf aqa Lmasiḥ issawař ak-d ca n imeḥḍaren nnes awarni řami dd-ittwasnekkar-dd zi řmewt. Lmasiḥ tuɣa issawař akidsen x řmewt nnes x ṣṣalib, inna asen: “ 'A ifɣař, a ineḍqař n wuř di liman s marra min ssiwřen inabiyyen! Ma war ittxeṣṣi ad iweddeb Lmasiḥ ammu uca ad yadef ɣar uɛuǧi nnes?' Xenni ibda zi Musa u zi marra inabiyyen, ittfessar asen min xas yuran di marra idlisen." Narcem asetter aneggar s uzeggʷaɣ, maɣar issbeyyen aneɣ mliḥ mammec idlisen n Musa u n inabiyyen cehhden x Lmasiḥ. Xarreṣ mɣir deg umezruy n uwehheb n Isḥaq, mmis n Ibrahim, i war itwaɣarṣen maɣar Arebbi iwca as ijj n icarri deg wemcan n mmis! Ma teẓrid min ixs ad yini "izmar n Arebbi"? Aqa-t d Yeccu Lmasiḥ. Aqa din ict n řqedd n ibriden i xef iched Řɛahd Aqdim (i tuɣa iǧan qbeř mma ad dd-ittwaxřeq Yeccu zi Maryam) x Yeccu Lmasiḥ wenni war dd-yusi ɛad ɣar ddunit deg wussan nni! Awař 'Řɛahd Aqdim' war ixs ad yini aqa řmeɛna nnes war iqqim ad xak tettecřed niɣ war iseqqʷa ɛad ɣar řmuminin. Awar 'řɛahd' ittxeṣṣa ad itwaɛqař am 'řɛahd' ( niɣ 'kontrata') jar Arebbi d bnadem. Řɛahd Aqdim issbeyyan řɛahd n Arebbi ak-d Musa d Israyil i ittxeṣṣa ad ḍfaren u ad ṭaɛen ayt n Israyil. Ttawrat (=aseřmed d ccariɛa) n Arebbi immewc i Musa deg wedrar. Iwa aqqa man aya d ict n kuntrata d taqdimt niɣ aqa-tt d Řɛahd d Aqdim. Řɛahd Ajdid issawař x min iɛna Lmasiḥ nni dd-ittwaxeřqen zi teɛzarect Maryam s Arruḥ Iqeddsen u x mammec t tuɣa iggur u isseřmad di temmurt n Israyil u x mammec idweř d tidett "Izmar n Arebbi" umi immut x ṣṣalib u x tnukra nnes zi jar imettinen u x mammec immeksi ɣar ujenna u x twasit nnes wiss tnayen u x mammec i d aneɣ ittxeṣṣa ad neddar i uraji n wedwar nnes! Iwdan n Israyil war kemmřen awař nsen maḥend ad ḍfaren u ad ṭaɛen Ttawrat. Ttawrat tuɣa-tt mliḥ u Řɛahd Aqdim ɛawed mliḥ, maca iwdan fecřen maḥend ad awḍen ɣar min isdaheǧen amur awarni amur zi ssibbet n wuř nsen aɛeffan. Linjil isseřmad aneɣ belli marra iwdan ɛṣan u xḍan x Arebbi, war iǧi wudayen waha. Marra iwdan zi marra řegnus xḍan u ɛṣan, zi Adam ař řexxu, war zemmaren ad arḍan Arebbi. S wawař nneḍni Řɛahd Aqdim ittawi ɣar řmewt zi ssibbet n uxeṭṭu. L'Injil iqqar aqa řexřaṣ n uxeṭṭu, aqa-t d řmewt (Irumaniyyen 3.23) S liman war iǧi s řexdayem ɛlaḥsab ccariɛa? Ejj aneɣ ad neḥmed Arebbi i tuɣa ibnan ijj n řɛahd niɣ ict n lɛalaqa ak-d Ibraham s liman qbeř mma igga řɛahd ak-d Musa. Aqa neqqar di L'Injil deg ict n tebrat n umazan Bulus i řmuminin n Galaṭiya (umi qqaren řexxu Turkiya, mani tuɣa ɛad war zeddɣen Iturkiyyen di řweqt nni) : "A Igalaṭiyyen ifɣař, wi kenniw iqeddcen maḥend war teṭṭiɛem i tidett? Aqqa Lmasiḥ tuɣa itwarcem jarawem qibač i tiṭṭawin am wenni immuten x ṣṣalib. Degga waha xseɣ ad t ssneɣ zzaywem, ma teṭṭfem Arruḥ s řexdayem n ttawrat niɣ umi tesřam s liman? Ma amenni d ifɣař i teǧam? Tebdam s Arruḥ, ma řexxu ad tkemmřem s weysum? Ma teẓrim tamara aṭṭas x walu, mařa tuɣa s tidett x walu? Wenni d awem iwcin Arruḥ uca ittegg řeɛjayeb jarawem, ma ittegg itent zi řexdayem n ccariɛa niɣ umi tesřam s liman, am mammec tuɣa Ibrahim 'yumen di Arebbi uca itwaḥseb as-dd d tasegda'. Ssnem aya, belli inni iǧan n liman, nitni d ayt n Ibrahim. Adlis tuɣa iẓra qbeř belli Arebbi ad isegged řegnus s liman, izzar ibeccar i Ibrahim, inna 'Dayek i ɣa twabarken řegnus marra.' Xenni inni n liman ad twabarken ak-d řmumen Ibrahim. Marra inni iǧan zi řexdayem n ccraiɛa, aqa nitni sadu nneɛřet, minzi tura 'D amenɛuř kuř ijjen wenni war iqqimen iṭṭef di marra timesřayin yuran deg wedlis n ccariɛa (= ttawrat) ḥima ad tent igg.' Aqa ittban řexxu aqa war din ḥed i ɣa itwaseggden ɣar Arebbi s řexdayem n ccariɛa n Ttawrat, minzi tura: 'Amseggad s liman ad iddar.' " Xenni inni n liman ad twabarken ak-d řmumen Ibrahim." (Tabrat i Igalaṭiyyen 3:1-9) Xenni nessen aqa Ttawrat war tessidef ca bnadem ɣar tsegda d tudart s liman, maca “bnadem wenni tent itteggen, ad iddar zzaysent (zi řexdayem n ccariɛa n Ttawrat)", ixs ad yini s řexdayem waha. Zi jjihet n ccariɛa n Arebbi aqa-neɣ marra d imednab am Adam. Maca Lmasiḥ aqa ixeǧeṣ xaneɣ, ḥima ad aneɣ ifekk zi nneɛřet nni iǧan x yenni sadu Ttawrat u sadu ddenb, am netta idweř xaneɣ d amenɛuř - minzi tura “D amenɛuř man wen mma yuyřen x teḥnact” - ḥima lbaraka n Ibrahim ad taweḍ ɣar řegnus s liman di Yeccu Lmasiḥ maḥend marra ad ṭṭfen lwaɛd n Arruḥ s liman am mammec t iṭṭef uřa d Ibrahim. (Tabrat i Igalaṭiyyen 3:10-14) Ccariɛa d lwaɛd "A awmaten, ssawařeɣ am bnadem, uřa d řɛahd i iǧan zi bnadem, awarni řami itwaxtem, uřa d ijj war izemmar ad t ibḍeř niɣ ad xas yarni. Aqa lwuɛud twaggen i Ibrahim d zzariɛet nnes. War iqqar ca “I iɛeqqayen n zzariɛet” am i waṭṭas, maca am i yijjen “I uɛeqqa n zzariɛet nnek” wenni aqa-t d Lmasiḥ. Degga qqareɣ: řɛahd wenni iqeddar Arebbi i Lmasiḥ, war t tbeṭṭiř ca ccariɛa tenni tusa-dd arbeɛmya u třatin n iseggʷusa awarni man aya ařami tzemmar ad tegg lwaɛd ixwan. Minzi mařa řwart iǧa s ccariɛa n Ttawrat, aqa war iǧi ɛad s lwaɛd. Maca Arebbi aqa iwca it i Ibrahim s lwaɛd. Xenni umi tneffeɛ Ttawrat? Aqa tetwammarni x ssibbet n ddnub ařami dd-tusa zzariɛet tenni umi itwagg lwaɛd uca lmalakat wcint tt deg ufus n yijj n umseṣřaḥ. Aqa wenni d amseṣřaḥ war iǧi zeg ijjen, maca Arebbi d ijjen. Ma xenni ccariɛa n Tawrat ḍidd i lwuɛud n Arebbi? Ɛemmarṣ! Minzi mařa tuɣa temmewc ict n ttawrat tzemmar ad tesseddar, d tidett tuɣa tasegda s ttawrat. Maca adlis (n ttawrat) ibelleɛ x marra di ddnub, ḥima řwaɛd ad immewc s liman di Yeccu Lmasiḥ i yinni yumnen . Maca qbeř mma ad dd-yas liman, tuɣa-neɣ nemmeḥḍa di Ttawrat uca itwabelleɛ xaneɣ zzayes ařami dd-yusa liman wenni tuɣa i ɣa iḍharen. Maca umi dd-yusa liman, aqqa war neqqim ɛad sadu wenni ittarebban." (Tabrat i Igalaṭiyyen 3:15-25) Ayt n Arebbi Minzi marra kenniw d ayt n Arebbi s liman di Lmasiḥ Yeccu. Minzi marra inni itwassɣeḍṣen di Lmasiḥ, aqa arḍen Lmasiḥ. War din Uday niɣ Ayunani niɣ ismeɣ uřa d aḥurri, war din aryaz uřa d tamɣart , minzi marra neccin d ijjen i neǧa di Lmasiḥ Yeccu. Mařa kenniw teǧam n Lmasiḥ, aqqa kenniw d zzariɛet n Ibrahim uca ɛlaḥsab řwaɛd d iwriten." (Tabrat i Igalaṭiyyen 3:26-29) S uyenni neẓra aqa tudart d tsegda war ǧin ca s Ttawrat, maca s lwaɛd u s liman days, ixs ad yini di Lmasiḥ i xef tuɣa issawař lwaɛd i Ibrahim. Lwaɛd ittxeṣṣa ad aneɣ issarɣ liman di Arebbi. Akemmeř n lwaɛd n Arebbi i Ibraham d Yeccu Lmasiḥ, wenni iksin amcan n Isḥaq, mmis n Ibrahim, umi itwaṣelleb x ṣṣalib i ddenb nneɣ i weṣřeḥ jar Arebbi d bnadem! Netta d Izmar n Arebbi i ikksin ddenb x ddunit i kuř ijjen wenni zzayes ittamnen. Di Yeccu Lmasiḥ ɣarneɣ ijj n řɛahd ak-d Arebbi i d aneɣ-dd iwyen tudart s Liman di Yeccu Lmasiḥ. Dayes netwaɛahed s tudart n řebda. Řɛahd-a tuɣa ibda ad yiři qbeř ad ittwagg ujenna d umaḍal deg wuř d řxaḍar n Arebbi. Ttawrat n Musa war t txalef ca. Ccariɛa n Ttawrat iban-d aqa tuɣa nexḍa ktar zeg wami tuɣa-neɣ břa ccariɛa n Ttawrat, maɣar Israyil war iḍfar ca ccariɛa n Arebbi, am marra řegnus war ḍfaren ca ccariɛa n Arebbi i iǧan deg wuř nsen. Inna Yeccu x řmewt nnes di Řexbar Aṣebḥan s ufus n Yuḥanna 12:24 "S tidett, s tidett, ad awem iniɣ, mařa war dd-iwḍi řḥebb n yirden di temmurt uca ad immet, xenni ad iqqim weḥdes, maca mařa immut, xenni ad dd-tawyi řɣiǧet aṭṭas." S ṣṣalib nnes issbeɛɛed Lmasiḥ xaneɣ ddenb (bnadem aqdim, ixs ad yini 'bnadem amednub' i war ineffɛen i Arebbi) uca idweř ɣars řɣiǧet kuř twařa ijj n bnadem ittegg atecři nnes xas. Mařa nettčeř x Lmasiḥ xenni bnadem aqdim i iǧan dayneɣ ɣar daxer ad iwanḍeř ak-d Yeccu Lmasiḥ deg wenḍeř nnes ḥima ad netwassnekkar ɛawed akides uca ad nebda tudart d jdid s liman days.

   1  ■  2  ■  3  ■  4  ■  5 ■  6  ■  7  ■  8  ■  9  ■  10  ■  11  ■  12  ■  13

ⴰⵙⴻⵇⵙⵉ