YECCU LMASIḤ inna  ...  NECC d TAFAWT n DDUNIT

Wenni dd ayi i ɣa iḍfaren, war iggur ɛemmarṣ di taǧest, maca ad ɣars tiři tfawt n tudart !

Aseqsi Wiss 9

 

Min iqqar Wedlis Iqeddsen x twasit n Lmasiḥ?

 

Řeɛřamat n uneggar n řweqt

(zi Řexbar Aṣebḥan s ufus n Matta - udem 24)

 

Xenni iffeɣ Yeccu zi taddart iqeddsen uca yuyur. Usin-dd ɣars imeḥḍaren nnes ḥima ad as ssecnen řebni n taddart iqeddsen. Inna asen Yeccu “Ma war teẓrim marra man aya? S tidett ad awem iniɣ, war da ittɣimi uřa d ijj n weẓru x weẓru nneḍni i war ittnehdim ca.” Umi tuɣa iqqim x wedrar n Zzitun, usin-dd ɣars imeḥḍaren nnes weḥdsen, qqaren “Ini aneɣ, meřmi i ɣa imsar man aya u man řeɛřamet n twasit nnek u n qeṭṭu n ddunit?”

 

Yeccu yarr-d, inna asen “Ḥḍam ixef nwem, war kenniw iɣekkwi ḥed. Minzi aṭṭas dd i ɣa yasen s yisem inu, qqaren ‘Necc d Lmasiḥ’ uca ad ɣwan aṭṭas. Uca ad tesřem x řbaruḍ d řexburat n garrat. Ɣarwem aqa ad teggʷedem, minzi s uɣiř ad yiři man aya, maca war ittiři ɛad d aneggar.

Minzi řgens ad immneɣ ak-d řgens (nneḍni) uca tageldit ak-d tgeldit nneḍni, ad yiři řaẓ d řehřacat yewɛaren d inhezzan n temmurt da d diha.

Marra man aya ɛad ad yiři d beddu n unezbar (am n ict n temɣart i ɣa yarwen) waha. Xenni ad kenniw dd-awyen ɣar řeḥṣaret uca ad kenniw nɣen u marra řegnus ad kenniw carhen zi ssibbet n isem inu. Řexdenni ad wḍan aṭṭas, ad sellmen ijjen wenneḍni uca ad carhen ijjen wenneḍni.

Ad kkaren waṭṭas n inabiyyen issxarriqen uca ad sseɣwan aṭṭas. Uca zi ssibbet n tmarniwt n min iǧan ḍidd i ccariɛa, ad tudrus tayri n waṭṭas n iwdan. Maca wi i ɣa iṣbaren ɣar uneggar aqa netta ad itwassenjem.

 

Uca řexbar aṣebḥan n tgeldit ad zzayes barrḥen d cchadet i marra řegnus uca řexdenni yusa-dd uneggar.

 

Xmi i ɣa tẓarem nnɛi n wareyyeb, min xef issiweř unabi Daniyal, deg wemcan iqeddsen - wenni t i ɣa iɣaren ad ifhem - řexdenni jjem inni iǧan di Yahudiyya ad arewřen ɣar idurar, wenni iǧan x tzeqqa war d ihekkʷi ca ḥima ad iksi ca zi taddart nnes u wenni iǧan deg iyyar war dd-idikkʷiř ca ḥima ad yawi arruḍ nnes.

Uct x temɣarin tinni iǧan s ddeyset d tinni issuṭṭuḍen deg wussan nni. Ẓaǧem ḥima war tettiři tarewřa nwem di řmecta niɣ di ssebt, minzi řexdenni ad tiři řeḥṣaret temɣar i war imsaren ɛemmarṣ zeg wami teǧa ddunit ař i řexxu u ɛemmarṣ war tettiři ɛad. Mři ussan nni war twassmeẓyen, xenni war itwassenjem uřa d ijj n weysum, maca (ussan nni) ad twassmeẓyen di ṭṭweɛ n yenni itwaxḍaren.

 

Mařa inna awem ḥed ‘Xẓarem, aqa da Lmasiḥ’ niɣ ‘Aqa-t diha’ war t ttimnem. Minzi ad iřin imasiḥen issxarriqen d inabiyyen issxarriqen, ad ggen řeɛřamat d lmuɛjizat ḥima, mři zemmaren, ad ɣwan ɛawed inni itwaxḍaren. Ɣarwem, aqa nniɣ awem t qbeř. Mařa nnan awem ‘Xẓarem, netta aqa-t di řexřa’, war ttriḥem ca din, (niɣ) ‘Xẓarem-dd, netta aqa-t daxeř i wexxam’, war t ttimnem. Minzi amecnaw ajjaj i d itteffɣen zi ccarq uca ittegg tifawt ař řɣarb, ammu i ɣa tiři twasit n Mmis n bnadem. Mani i ɣa tiři řxecbet, diha ad munen ineḍḍiwen.

 

Řexdenni, awarni řeḥṣaret n wussan nni, ad tbarcen tfuct u taziri war tetticc ɛad ṭṭya nnes u itran ad dd-wḍan zeg ujenna u jjehd n ujenna ad itwassenhezz. Xenni ad dd-teḍhar řeɛřamet n Mmis n bnadem deg ujenna u marra tiqebbař n temmurt ad wten agejdur uca ad ẓaren Mmis n bnadem yusa-dd x useynu s jjehd d uɛuǧi imɣaren. U netta ad issekk lmalakat nnes s ẓẓamar imɣar n řbuq uca nitenti ad dd-ssmunent inni itwaxḍaren zi arebɛa n iɣezdisen n usemmiḍ, zi ṭṭarf aneggaru n ujenna ař wenneḍni.

 

Řemdem zeg wartu amettiř-a: xmi i ɣa dewřen řefruɛ nnes d iřeqqayen, ad dd-ssuffɣen tifray, ad tessnem aqa anebdu yudes-dd. Ammu ɛawed kenniw, xmi i ɣa tẓarem marra man aya, ad tessnem aqa yudes-dd, ɣar tewwart. S tidett ad awem iniɣ, jjiř-a war iɛeddu ař i ɣa imsar marra man aya. Ajenna d temmurt ad ɛdun maca awařen inu war ɛeddun ɛemmarṣ. Maca x wass nni niɣ tasaɛɛet nni war xasen issin uřa d ijj, uřa d lmalakat n ujenna uřa d Tamemmit, mɣir Baba weḥdes.

 

Am mammec tuɣa iǧa deg wussan n Nuḥ ammu i ɣa tiři twasit n Mmis n bnadem. Minzi am mammec ten tuɣa deg wussan qbeř ṭṭufan, ttetten, sessen, meǧcen u ssmeǧacen ař d ass i ɣa yadef Nuḥ deg uɣarrabu. War nɛimen ařami d yusa ṭṭufan uca iwyi ten marra, ammu i ɣa tiři twasit n Mmis n bnadem. Xenni di řweqt nni ad iřin tnayen deg iyyar, ijjen ad t ksin u wenneḍni ad t jjen. Tnayen n temɣarin ad ḥaryent s tsirt, icten ad tt ksin u tenneḍni ad tt jjen.

 

Xenni ḥḍam minzi war tessinem ca di man tasaɛɛet dd i ɣa yas Siditwem. Maca ssnem aya: mařa bab n taddart issen tasaɛɛet n ḥeṭṭu n ǧiřet nni di dd i ɣa yas uceffar, iři iqqim iḥeṭṭa, war t ittejji ad yadef ɣar taddart nnes. X uyenni uřa d kenniw ‘Ɛessem!’, minzi Mmis n bnadem ad dd-yas deg ict n řweqt war t tettrijim. Wi iǧan xenni d ismeɣ aṣdiq d amiɣis i igga bab nnes ḥima ad ibḍa x isemɣan min i ɣa ccen di řweqt nnes? Sseɛd n ismeɣ wenni i ɣa yaf sides iřha ixeddem xmi dd i ɣa yas. S tidett ad awem iniɣ, ad t igg x marra agra nnes. Maca mařa ismeɣ aɛeffan nni ad ini deg wuř nnes ‘Sidi iɛeṭṭař’ uca ibda iccat isemɣan inni akides iǧan, ad icc ad isu ak-d imeskaren, xenni ad dd-yas sides n ismeɣ nni deg wass nni di war t ittriji u di tsaɛɛet war tt issin, ad t iqess x tnayen uca ad tiři tasɣart nnes ak-d lmunafiqin. Din i ɣa yiřin imeṭṭawen d uɣezzi n teɣmas.”

 

 

Twasit n Sidi Yeccu Lmasiḥ

(1 Itissalunikiyyen 4:13-18)

 

Aqa war nexs ca ad kenniw nejj di ṭṭřam, a awmaten, x umeddur n inni idewřen ṭṭṣen, ḥima war tettiřim tceḍnem am inneḍni am yenni umi iqḍeɛ řayas. Minzi mařa numen belli Yeccu tuɣa immut uca ikkar-dd, xenni numen belli ammu ɛawed ad yawi Arebbi inni idewřen ṭṭṣen (deg wenḍeř) ɣar ixef nnes s Yeccu. Minzi ad awem nini man aya s wawař n Sidi: neccin, inni iddaren, inni i ɣa iqqimen ař dd i ɣa yas Sidi, ɛemmarṣ ad nizzar i yenni idewřen ṭṭṣen. minzi Sidi s yixef nnes ad dd-ihwa zeg ujenna x minni dd i ɣa teffeɣ ict n tɣuyyit s tmijja n yijj n lmalak imɣar s řbuq n Arebbi uca inni immuten di Lmasiḥ ad kkaren d imezwura, awarni asen ad nekkar neccin, inni iqqimen ddaren, ad kidsen netwakkes deg iseynuten ḥima ad nemmseřqa ak-d Sidi deg ujenna uca ammu akides i ɣa neqqim i řebda. X uyenni ggem uř deg wayawya s wawařen-a.

 

Řḥukm n Arebbi x ddunnit

(2 Itissalunikiyyen 1:6-10)

 

Minzi Arebbi d amseggad umi i ɣa ixeǧeṣ s řeḥṣart i yenni kenniw iḥeṣṣaren, uca i kenniw, inni ittwaḥṣaren, s ureyyeḥ ɣar usargeb n Sidi Yeccu zeg ujenna ak-d lmalakat n jjehd nnes di tmessi itteḥduduqen, x minni i ɣa intaqem inni war issinen ca Arebbi d yenni war iṭṭaɛen řexbar aṣebḥan n Siditneɣ Yeccu. Ina ad ksin aweddeb n uhellek i řebda, ad iřin iggʷejen x wudem n Sidi u x uɛuǧi n jjehd nnes, xmi dd i ɣa yas netta ḥima ad itwaɛuǧi deg wass nni di marra imqeddasen nnes uca ad dayes tbehten marra inni dayes yumnen, minzi chadet nneɣ i kenniw tetwaqbeř s liman.

ASEQSI        1   2  3   4   5   6   7   8   9   10   11   12   13